Avaleht

Ventilatsioon ja selle vajadus!

Ventilatsioon on üldmõiste, mis tähendab inimesele normaalse õhukeskkonna ehk mikrokliima loomist saastunud õhu eemaldamisega ja väljast puhta õhu sisseandmisega. Korralik ventilatsioon tagab hoone eluea pikenemise ja kvaliteetse töö ja elukeskkonna siseruumides.

Ventilatsioonisüsteemide liigitus:
kysiasjatundjalt
Loomulik ventilatsioon
Loomulik ventilatsioon toimib rõhkude vahe tõttu õhukanalite ala ja ülaotsa vahel. Rõhkude vahe tuleb soojema väljatõmbeõhu ja külmema välisõhu tiheduse vahest. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda suurem on rõhkude vahe ja õhuvoolude kiirus. Sellest tulenevalt on loomulik ventilatsioon ilmastiku suhtes tundlik. Talvel toimub see liigagi efektiivselt ja suvel seda vaevalt on. Tänapäevastele aurutihedatele majadele see süsteem ei sobi.
Mehaaniline väljatõmbeventilatsioon
Mehaaniline väljatõmbeventilatsiooni korral eemaldab väljatõmbeventilaator õhukanalite kaudu ruumidest saastunud ja niiske või märja õhu. Õhukanalites tekkiv alarõhk on nii suur, et ilmastikuolud seda ei mõjuta. Kompensatsiooni õhk saadakse välisseintesse paigaldatavatest värskeõhu klappidest. Selle süsteemi probleem on saada kompenseeritavat välisõhku piisavas koguses, ilma tõmbluseta ja müravabalt.
Mehaaniline sissepuhke ja väljatõmbeventilatsioon
Mehaaniline sissepuhke ja väljatõmbe-ventilatsioon koosneb soojusvahetiga ventilatsiooniagregaadist, torustikust ja torustike lõppelementidest. Ventilatsiooniagregaat koosneb eraldiolevatest sissepuhkeja väljatõmbe ventilaatoritest, filtritest, soojusvahetist, järelkütte -kalorifeerist ja külmumiskaitse termostaadist. Ventilatsiooniseadmel saab õhukoguseid reguleerida. Õigesti projekteerituna ei põhjusta see süsteem müraprobleeme ja on energiat säästev. Tänapäevaste ventilatsiooniseadmete kasutegurid on erinevate soojusvahetitega 60 – 95%.